Klounaadi eest hoolitses isiklikult Žirinovski, kes leidis, et Vene kommunistide juht Zjuganov tuleks sealsamas vahistada ja vangi panna. Asi polnuks käteväänamisest kaugel, kui kahe venelase vahel poleks alfabeedi järgi istunud Leedu esindaja Zingeris. Temal tuleb alatasa kaitsta pead Žirinovski hoogsate žestide eest ning osaleda koomilistes teatritükkides, mida mängitakse saali taganurgas kõigi tähtsamate teemade puhul – kommunism, Tšetšeenia, Valgevene jne.
Kaua tehtud
Kas kommunismi kuritegude hukkamõistul riigikogus ja Euroopa Nõukogus on ühisosa? Ütleksin, et riigikogus 2002. aastal vastu võetud tekst on sisult samalaadne, kuid rõhuasetus on muidugi Eestis toimunul. Riigikogu avaldus on ühes aspektis isegi ettevaatlikum, sest laiema toetuse saavutamiseks tuli sõna «kommunism» avalduse pealkirjast välja jätta ning asendada «okupatsioonirežiimiga».
Mõlemal juhul võttis dokumendi menetlemine tohutult aega. 2001. aastal pandi riigikogu avaldus kummaliste argumentidega riiulile. Edasi minna õnnestus alles siis, kui presidendivalimised olid ohutus kauguses ning varem üles kerkinud kired vaibunud.
ENPA dokumendiga tegeldi ühtekokku kaks ja pool aastat ning vahepealne pidurdus toimus poliitikakomitees. Kogemused kinnitavad, et sellise resolutsiooni menetlemiseks pole vaja olla ajaloolane, sest tõendeid kommunistlike režiimide kuritegude kohta on küll ja küll. Ka õiguslike argumentide esitamine pole keeruline. Eeskätt peab ettekandja olema hingearst, kes esiteks mõistab nüüd juba päris eakate ohvrite vajadust tõe ja õiguse järele ning teiseks suudab maandada hirme ja eelarvamusi, mida kommunismi hukkamõistmine endaga kaasa toob.
Rootslasest raportöör Göran Lindblad tuli selle ülesandega kenasti toime, tõrjudes rahulikult ka tihti üsna pahatahtlikke rünnakuid. Aga Euroopa on kultuuriliselt ja kogemuslikult mitmekesine. Näiteks Kreeka kommunist Liana Kanelli hüüdis oma eriti hoogsas, lausa eksalteeritud sõnavõtus üle saali, et Lindblad on kauboi, kes tulistab valimatult ideoloogiliste indiaanlaste, see tähendab süütute kreeka kommunistide pihta.
Ometi ei sisalda vastuvõetud raport mingilgi määral personaalset hukkamõistu, jutt käib kuritegudest, mida on sooritanud «totalitaarsed kommunistlikud režiimid». Kõigi aegade süütuim kommunist näib olevat Gorbatšov, sest teda tõttasid «häbematu hukkamõistu» eest kaitsma mitu sõnavõtjat.
Tekst ei mõista hukka ka kommunistlikku ideoloogiat kui sellist. Ainus osutus on see, et klassivõitluse idee koos proletariaadi diktatuuriga on kõikjal viinud inimõiguste ohvriterohke piiramiseni. Ja see on paraku tõsi.
Vastuvõetud tekst sisaldab isegi olulise reservatsiooni lääneeuroopa komparteide suunas, kinnitades, et mõned neist on andnud «olulise panuse demokraatia saavutamiseks». Tõsi, pean tunnistama, et see reservatsioon kõlaks hoopis usutavamalt, kui assamblee vasakrühm oleks lõppkokkuvõttes hääletanud resolutsiooni poolt. Vastuhääletamisega näitasid nad paratamatult soovimatust mitte tunnistada kümnete miljonite inimeste kannatusi.
Eesti hääl
Pole ühtegi teist teemat, mis oleks ENPA aruteludel nii suurt tähelepanu äratanud. Jõulueelsel arutelul Pariisis oli raske saalis istekohta leida, sest peaaegu kõik komitee liikmed tulid kohale.
Sel kolmapäeval, kui Strasbourgi plenaaril oli lõpphääletus, registreerus üle kuuekümne sõnavõtu, millest jõuti pidada 26.
Katrin Saks ja Marko Mihkelson mahtusid 26 hulka, siinkirjutajal pärast samal päeval peetud kõnesid Tšetšeenia ja Aserbaidžaani kohta seda õnne ei olnud. Kindlasti tuleb tunnustada Katrinit, kes ainsa sotsialistide esindajana oma sõnavõtus resolutsiooni selgelt toetas. Marko seevastu lõpetas kogu kõnevooru ja jäi hästi kõlama.
Kommunismi kuritegude ja natsismi kuritegude erinev käsitlemine on kestnud liiga kaua. Loomulikult on erinevuse põhjuseks kommunistlike režiimide pikem eluiga. Stalini surmast on nüüdseks möödas üle viiekümne aasta. Tänavu möödub viiskümmend aastat Ungari ülestõusust ning viisteist aastat Nõukogude Liidu lagunemisest. Nii kaua on tulnud oodata esimest tugevat rahvusvahelist signaali kommunismi kuritegude hukkamõistmiseks.
ENPA väikeseks tõrvatilgaks jäi see, et kahekolmandikulist häälteenamust nõudvad soovitused ministrite komiteele jäid napilt vastu võtmata. Põhiliselt on tegemist ajaloopärandi hindamist ja arhiivide avamist puudutavate ettepanekutega. Kummati on selle juurde võimalik peatselt tagasi tulla. Suure tõenäosusega järgnevad sarnased algatused nii Euroopa Parlamendis kui mujalgi.